Mis on kaugnägelikkus?
Kaugnägelikkus ehk hüperoopia on refraktiivne silmaviga, mille korral valguskiired koonduvad võrkkesta taha, mitte sellele. Tulemuseks on see, et lähedal olevate objektide vaatamine on raskendatud, samas kui kaugele nägemine on tavaliselt selgem.
Kaugnägelikkus tekib siis, kui silmamuna on normaalsest lühem või sarvkesta kumerus liiga lame. Nooremas eas suudab silma lääts oma elastsusega kompenseerida kergemat kaugnägelikkust, kuid vanusega see võime väheneb.
Sümptomid
- Lugemine ja lähitöö muutuvad ebamugavaks — pead hoidma teksti kaugemale
- Peavalud, eriti pärast pikemat lugemist või ekraanitööd
- Silmade väsimus ja pinge
- Udune nägemine lähedal, eriti hämaras valguses
- Lastel võib esineda silmade koondamisraskusi (strabism)
Ravivõimalused
Kaugnägelikkust saab korrigeerida mitmel viisil:
- Prillid — plussläätsedega prillid on lihtsaim ja levinuim lahendus
- Kontaktläätsed — pakuvad laiemat vaatevälja kui prillid
- Flow3 laserkirurgia — KSA energiaoptimeeritud laserprotseduur, mis muudab sarvkesta kumerust, et valguskiired koonduksid õigesse kohta
- ICL implantaat — silmasisene lääts kõrgema hüperoopia korral
Lastel võib diagnoosimata kaugnägelikkus mõjutada õppeedukust ja arengut. Kui laps väldib lugemist, kaebab peavalu või kisitab silmi, pöördu silmaarsti poole. KSA soovitab lastel kontrollida silmi enne kooli ja seejärel igal aastal.
Kaugnägelikkus ja presbyoopia
Kaugnägelikkusega inimesed märkavad vanusega seotud lugemisraskusi (presbyoopiat) varem kui normaalnägemisega inimesed. Pärast 40. eluaastat võib tekkida vajadus nii lähi- kui kaugprillide järele. KSA silmauuring aitab kaardistada sinu individuaalset olukorda ja leida parima lahenduse.