Levinud silmaprobleemid

Kuiv silm

Kuiv silm on üks levinumaid silmaprobleeme, mis mõjutab miljoneid inimesi. Saa teada, mis seda põhjustab ja kuidas leida leevendust.

3 min lugemist

Video: KSA Silmakeskus / Rendia

Mis on kuiv silm?

Kuiv silm (keratoconjunctivitis sicca) on seisund, kus silmad ei tooda piisavalt pisaraid või pisarad aurustuvad liiga kiiresti. Pisarafilm on silma pinna kaitsebarjäär — see niisutab, toidab ja kaitseb sarvkesta. Kui see süsteem ei tööta korralikult, tekivad ebamugavus ja nägemishäired.

Kuiv silm on üks levinumaid põhjusi, miks inimesed silmaarsti poole pöörduvad. Eriti levinud on see üle 50-aastaste seas, naistel rohkem kui meestel, kuid üha sagedamini kannatavad selle all ka nooremad inimesed — peamiselt seoses suurenenud ekraaniajaga.

Sümptomid

Kuiva silma sümptomid võivad varieeruda kergest ebamugavusest kuni märkimisväärse nägemishäireni:

  • Kipitustunne, põletav või kõrvetav tunne silmades
  • Liiva- või võõrkehatunne silmades
  • Punased ja ärritunud silmad
  • Vesised silmad (paradoksaalselt — silm toodab reflekspisaraid vastuseks kuivusele)
  • Udune nägemine, eriti lugemisel või ekraani vaatamisel
  • Silmade väsimus päeva lõpuks
  • Kontaktläätsede kandmise ebamugavus

Põhjused

Kuival silmal on palju võimalikke põhjusi, mis sageli esinevad koos:

  • Ekraaniaeg — arvuti, telefon ja tahvelarvuti kasutamisel pilgutame kuni 60% vähem, mistõttu pisarafilm ei taastu piisavalt
  • Keskkond — kuiv siseõhk, konditsioneer, keskküte, tuul ja madal õhuniiskus kuivatavad silmi
  • Ravimid — antihistamiinikumid, antidepressandid, beeta-blokaatorid ja mõned muud ravimid vähendavad pisaratootmist
  • Hormoonid — menopaus, rasedus ja hormonaalsed muutused mõjutavad pisaranäärmete tööd
  • Vanus — pisaratootmine väheneb loomulikult vanusega, eriti pärast 50. eluaastat
  • Kontaktläätsed — pikaajaline kandmine võib soodustada pisarafilmi ebastabiilsust
  • Meibomi näärmete düsfunktsioon — silmalaugude näärmete ummistumine, mis on krooniline kuiva silma peamine põhjus
Oluline

Pikaajaline arvutitöö on üks peamisi kuiva silma põhjustajaid. Järgi 20-20-20 reeglit: iga 20 minuti järel vaata 20 sekundit vähemalt 6 meetri kaugusele. See lihtne harjumus aitab oluliselt vähendada silmade kuivust ja väsimust.

Diagnoosimine

KSA Silmakeskuses alustame kuiva silma diagnoosimist põhjaliku anamneesi ja silmauuringuga. Hindame pisarafilmi stabiilsust, pisaratootmise mahtu (Schirmeri test) ja silma pinna seisundit. Vajadusel uurime ka Meibomi näärmete funktsiooni, et tuvastada kuivuse täpne põhjus.

Täpne diagnoos on oluline, sest kuiva silma ravi sõltub selle tüübist — kas tegemist on ebapiisava pisaratootmisega, liigse aurumisega või mõlemaga korraga.

Ravivõimalused

Kuiva silma ravi on astmeline — alustame lihtsamatest meetoditest ja liigume vajadusel edasi:

  • Tehispisarad — käsimüügist kättesaadavad silmatilgad, mis asendavad ja täiendavad looduslikku pisarafilmi. Esimene samm enamiku patsientide jaoks.
  • Soojad kompressid ja laumasaaž — aitavad avada ummistunud Meibomi näärmeid ja parandada pisarafilmi rasvakomponenti.
  • Elustiilimuutused — 20-20-20 reegel, õhuniisutaja kasutamine, piisav veetarbimine ja omega-3 rasvhapped toidus.
  • Punktaalsed korgid (punctal plugs) — pisikesed silikoonsed korgid, mis paigaldatakse pisarakanalitesse ja aeglustavad pisarate äravoolu.
  • Retseptiravimid — põletikuvastased silmatilgad (tsüklosporiin, lifitegrast) kroonilise kuivuse korral.
  • IPL-ravi (intensiivne pulseeriv valgus) — kaasaegne protseduur, mis aitab taastada Meibomi näärmete funktsiooni.

KSA Silmakeskuses koostame igale patsiendile individuaalse raviplaani. Meie üle 300 000 silmauuringu kogemus tagab, et saad parima võimaliku nõuande.

Korduma kippuvad küsimused

Kuiva silma põhjustavad mitmed tegurid: pikaajaline ekraanitöö (vähenenud pilgutamine), kuiv siseõhk ja konditsioneer, teatud ravimid (antihistamiinikumid, antidepressandid), hormonaalsed muutused (eriti menopaus), vananemisprotsess ning kontaktläätsede pikaajaline kandmine. Sageli on tegemist mitme teguri koosmõjuga.

Enamasti on kuiv silm ebamugav, kuid mitte ohtlik. Siiski võib krooniline, ravimata kuivus kahjustada sarvkesta pinda, suurendada infektsiooniriski ja halvendada nägemise kvaliteeti. Kui kuiv silm häirib igapäevaelu, tasub kindlasti silmaarsti poole pöörduda.

Ravi sõltub kuivuse tüübist ja raskusastmest. Kergematel juhtudel piisab tehispisaratest ja elustiilimuutustest (20-20-20 reegel, õhuniisutaja). Kroonilise kuivuse korral võivad olla vajalikud retseptiravimid, punktaalsed korgid või Meibomi näärmete ravi. KSA Silmakeskuses koostame igale patsiendile individuaalse raviplaani.

Jah, pikaajaline arvutitöö on üks levinumaid kuiva silma põhjustajaid. Ekraani vaadates pilgutame silmi kuni 60% vähem kui tavaliselt, mistõttu pisarafilm ei taastu piisavalt. 20-20-20 reegel (iga 20 minuti järel vaata 20 sekundit 6 meetri kaugusele) ja teadlik pilgutamine aitavad oluliselt.

20-20-20 reegel on lihtne, kuid tõhus harjumus silmade kaitseks: iga 20 minuti järel tuleks vaadata 20 sekundit vähemalt 20 jalga (umbes 6 meetrit) kaugusele. See lõdvestab silmalihased, soodustab pilgutamist ja aitab pisarafilmil taastuda. Eriti oluline on see neile, kes veedavad päevas mitu tundi ekraani ees.

Mures oma silmade tervise pärast?

Tee KSA Kiirtest, et saada esialgne hinnang oma silmade tervisele, või helista meile konsultatsiooni broneerimiseks.